Universidad Veracruzana



Tlasentilili tlen onkak ueyikaltlamaxtiloya UVI Uextejkapa-totonakapa

Omachtijketl, Merardo Martínez Flores
Orientación en Lenguas
Estudiante, Séptimo Semestre
UVI Huasteca

.

Tlasentilili tlen onkak ueyikaltlamaxtiloya UVI Uextejkapa-totonakapa, ipan ome tonatij 23 uan 24 tlen noviembre mestli
.
.
Tlajtolnejchokolistli

El Encuentro de Intersedes Huasteca-Totonacapa junto con algunos actores locales con iniciativas a favor de las lenguas indígenas tuvo como fin buscar estrategias de trabajos y vinculación para el fortalecimiento y desarrollo de las lenguas de nuestra región.

En un primer momento los alumnos del séptimo semestre presentamos avances del proyecto de investigación. Posteriormente los compañeros Enrique Romero, Gulmaro Ríos del Instituto Lingüístico de Verano (ILV) y Rodolfo Hernández de la Academia Veracruzana de las Lenguas Indígenas (AVELI), compartieron sus experiencias en la elaboración de materiales en lengua ñuhü, tepehua y en el caso de náhuatl Rodolfo compartió la historia, antecedentes y el uso y desuso del náhuatl.

Así mismo, comentamos que como estudiantes en Gestión, de la Orientación Lenguas necesitamos más conocimientos y mejor formación para poder atender a nuestras comunidades. Necesitamos así mismo, mayor vinculación con instituciones educativas para fomentar el uso de las lenguas indígenas así como su enseñanza. Del mismo modo buscar mejores estrategias para concientizar y sensibilizar los padres hacia la transmisión de la lengua originaria, ya que ellos son quienes deciden que lengua enseñar a sus hijos.

.

Ipan ni ome tonatij tlen timosentilijke ni Ixhuatlán de Madero tlen timomachtianij, temachtanij uan sekinoke tomasealpoyouaj tlen kitemoua se kuali mochikaualistli ika ni maseualtljatolmej, sankejko titekitike, timokamauijke, uan timoijlijke kenijkatsa se tekitiskia uan tisenyolchiauaskia ni tochinanko ika tomaseualnemilis uan tomaseualtlajtoluaj. Istoyaj touampoyouaj tlen ne Universidad tlen Espinal, ome touampoyouaj tlen Instituto Lingüístico de Verano Enrique Romero ñuhü tlajtoketl uan Gulmaro ríos tepehua tlajtouani, nojkia istoya touampo Rodolfo Hernández katlia uala tlen ne Academia Veracruzana de Lenguas Indígenas.

Ipan iyojyok tonatij tlen timomachtianij, tieyij tlen ika naui xiuitl tikonantoke ipan ni kaltlamaxchtiloya, tikinpouiijke se achi tlen tekitl tijchiuaj ipan eyi chinanko tlen ni uextejkapa tlali. Achtoui panok María Eufracia katlia tekiti ne Pisaflores tlen Ixhuatlán tlatilantli. Ya tekiti iniuaya tlamachtianij uan konemej tlen se kaltlmachtiloya tlen ometlajtoli temachtiaj. Ya kitemoua se kuali tlamachtilisli ika maseualtlajtoli tepehua uan nojkia kitemoua kichiuas se keski amatlapualistli tlen ika moachtisej konemej inmaseualtlajtol.

Teipa nipanok na, no tekij kitemoua mochikaualistli uan momoyaualistli tlen tomaseualnemilis uan tomaseualtljatol tlen náhuatl ipan ni chinanko tlen Xihuicalco, Chicontepec. Nojkia nitemouaj mamopua uan mamoajkokui ni ueuetlatempoualistli iuaya ni maseualajlamikilistli katlia moneki kiixmatise konemej. Uajka na nikijtoua, moneki tiuilisej titlapouasej uan titlakuiosej ika tomseualtajtol tlan tinekij mamotsontlalana, uajka moneki titekiuise ni ueuetlatempoalistli uan sekinok tlamamej tlen totatauaj kimatij, yani inijuanti techpaleuisej ika timomachtisej titlakuilosej uan titlapouasej ika tomaseualtlatol. Yani uan sekijnok tekitl timoyolijlia se kichiuas.

Nojkia panok Faustina katlia tekiti ne Vista Alegre, Ixhuatlán de Madero. Ya nojkia kitemoua se kuali tlamachtilistli tlen ika nauatlajtoli, kitemoua mamochikaua uan mamopanolti ika konemej tomaseualtlajtol.

Teipa Rodolfo Hernández techpouilij se achi tlen kanij pejtok, uala, tlachketl kiijtosneki uan kenijkatsa eltok maseualtlatoli, náhuatl. Tlauel kiijtojki kenijkatsa timokamauiaj, ya momanelouaya iuaya kaxtiltlajtoli. Nojkia kiijtoua maseualmej moneki kipatimatisej tomaseualtlajtol. Uan kema se tlamantli o tlajtoli tlen eltok ika kaxtiltlajtoli moneki titemosej uan tiyolitisej kenijkatsa se tlatokaxtis kema axmoasi ika maseualtlajtoli.

Enrique Romero uan Gulmaro Ríos tlen ILV, technextilijke kenijkatsa inijuatij amachijtojke uan amachiua ika maseualtajoli tlen tepehua uan ñuhü. Keijkatsa yolik momachtitiajke tlakuilouaj uan tlapouaj, ouij ken pejke nama miak tlamantli kichijtoke uan motlaskamatij ika tojuantij pampa se kinostok, motlaskamatij pampa tojuantij notitemoauj mamoyolchikaua uan mamotlalana tomaseualtlajtoluaj.

Tlen ika ome tonatij, 24 itekitipa noviembre titemojke kanijkatsa ueliskia titekitiskia sansejko, tlen momachtianij, tlamachtianij iniuaya ni maseualtlajtolamachiuanij, pampa moneki tojuanti tlen timomachtianij uelis achiok tikixmatise kenijkatsa moneki se tekitis ika maseualtlajtolmej. Uajka moneki tikixmatisej nojkia kani pejtok tomaseualtlajtol, tlen kenijkatsa moneki se kiijkuilos, katlia tlamantli techpaleuis kema se amachiuas, amatlalanas uan sekinoke tekitl.

Uajka tojuantij tlen timomachtianij uelis tikinpaleuisej touampoyouaj, tlen kinkuesoua kichiuasej o kiixmatisej tomaseualtlajtol. Uankino uelis titekitisej kuali kema tiselisej se kuali tlamachtilistli.

Nojkia tikijtoke, moneki titlayolmelauasej kenijkatsa eli ipatij náhuatl, ñuhü, tepehua o san katlia seyok tlatoli. Moneki se kinmachtis konemej mauelika toneltlajtol, makitekuika uan maaxkiilkauaka, pampa tlan inijuantij axtlajtose ni toneltlajtol teipa ixpoliuis. Uajka moneki mochikauas tlamachtili ipan tochaj uan ipan kaltlamaxtiloya.

Tetajmej tlen kinpiaj konemej nojkia monek se kiyolpejpenas ika maseualtlajtolmej, pampa inijuantij kiijtouaj katlia tlajtoli kinmachtisej ininkoneuaj, tiepa eli inijuantij axkineki ma masealtlajtoka ininkoneuaj pampa moijlia sankintlatsakuiltis kema kisajse altepeko, kema tekititij o momachtitij. Uajka moneki se kinyolmelauas kenijkatsa tomaseualtlajtol eli ipatij, pampa uelis se kinmachtis konemej, uan tlan itata kualanis uankino samoluij eli tlamachtilistli.

Yeka moneki sansejko titekitisej.

.

Encuentro de Intersedes Huasteca-Totonacapa.Encuentro de Intersedes Huasteca-Totonacapa.Encuentro de Intersedes Huasteca-Totonacapa

.

Fotografías: José Álvaro Hernández Martínez
y Merardo Martínez Flores

.
.
.
.

Un comentario en “Tlasentilili tlen onkak ueyikaltlamaxtiloya UVI Uextejkapa-totonakapa

  • ERENDIRA dice:

    me parecio muy interesante porque dentro de ese taller vimos la importancia de las lenguas indigenas,del mismo modo buscar mejores estrategias para concientizar y sensibilizar los padres hacia la transmisión de la lengua originaria, ya que ellos son quienes deciden que lengua enseñar a sus hijos.